MEEDIAKASVATUS JA DIGIMÄNG

MIS ASI ON DIGIMÄNG???

EESMÄRGIPÄRANE TEGEVUS DIGIVAHENDITEGA

MÄNG, MIS HÕLMAB AKTIIVSEID TEGEVUSI NII TRADITSIOONILISTE MÄNGUASJADEGA KUI KA TEHNOLOOGILISTE VAHENDITEGA

NUTIRAKENDUSTE KASUTAMINE, TEHES PUUTELIIGUTUSI (NT SÕRMEBIIVE, VAJUTAMINE, LOHISTAMINE, KOPUTAMINE, HAARAMINE JNE

EKRAANILT NÄHTU JÄLJENDAMINE (SAADES MUUSIKAVIDEOST IDEE TANTSUKS, LAULUKS

TRADITSIOONILE MÄNG VÕIB ALGATADA MÄNGU EKRAANIL

DIGIMÄNG EI OLE LAPSE JAOKS PASSIIVNE VIDEODE JA PILTIDE VAATAMINE EKRAANIL

EGA KA SELGEKS ÕPITUD RAKENDUSTE MÄNGIMINE

LAPSED ON AKTIIVSED DIGIMÄNGU ALGAJATAJAD JA SELLES OSALEJAD, MÕJUTADES MÄNGU KULGU

LAPSED VÕTAVAD DIGIMÄNGUS ERINEVAID ROLLE (NT LIIDER, OMANIK JT)

MIKS ON OLULINE MÄRGATA JA HINNATA DIGIMÄNGU ROLLI TRADITSIOONILISE MÄNGU KÕRVAL?

LAPSED MÄNGIVAD IGAS VANUSES NING MÄNG ON LAPSE ÕPPIMISE JA ARENGU SEISUKOHALT OTSUSTAVAD TÄHTSUSEGA

LAPSED VÕIVAD VAJADA TOETUST, ET SAADA MÄNGUST PARIM KOGEMUS

NII LAPSEVANEMAD KUI KA PEDAGOOGID SAAVAD LAPSE MÄNGU JUHENDADA

TEADES MÄNGU (NII DIGIMÄNGU KUI KA TRADITSIOONILISE MÄNGU) ARENDAVAID VÕIMALUSI SAAB TÄISKASVANU KOMBINEERIDA PARIMAT OSA MÕLEMAST

DIGIMÄNGU OHUD JA VÕIMALUSED

Kaasaegse tehnoloogia (nt nutiseadmed, arvutid) liigne ja juhendamata kasutamine võib lastel põhjustada käitumisprobleeme

MÕJUDA PÄRSSIVALT LAPSE FÜÜSISELE (LIIGNE PAIGAL ISTUMINE JA NUTISEADMETEGA MÄNGIMINE) NING PÄRSSIDA LASTE LOOVMÄNGU

LIIGNE TEHNOLOOGIA KASUTAMINE VÕIB MÕJUTADA LAPSE AJU ARENGUT NING VIIA UNEHÄIRETENI, KESKENDUMISRASKUSTENI NING VÄHESE AKADEEMILISE VÕIMEKUSENI (NT NEGATIIVNE MÕJU KEELE ARENGULE, SOTSIAALSELE ARENGULE)

KUI LAPS ON JÄETUD TEHNOLOOGIAT ÜKSI KASUTAMA, PUUDUB TÄISKASVANU POOLNE JUHENDAMINE (SH JÄRELVALVE) NING KONKREETSED KOKKULEPPED (NT MIDA, MILLAL JA KUS LAPS TEHNOLOOGIAT KASUTAB), SIIS ON TEHNOLOOGIA TOETAV JA ARENDAV ASPEKT KINDLASTI KÜSITAV

POSITIIVSE VÕIMENDAMINE

TEHNOLOOGIAST TULENEVATE NEGATIIVSETE MÕJUDE ENNETAMISEKS/VÄLTIMISEKS/VÄHENDMISEKS ON ÜHEKS VÕIMALUSEKS TEHNOLOOGIA POSITIIVSETE MÕJUDE VÕIMENDAMINE

EESTI KEELES SIIS: ME EI PEIDA LASTE EEST TEHNOLOOGIAT ÄRA, VAID ÕPETAME NEID SEDA EESMÄRGIPÄRASELT KASUTAMA JA SEAL OLEVAT SISU KRIITILISELT HINDAMA

KAASAEGNE TEHNOLOOGIA VÕIB TOETADA LASTE MÄNGU JA ERGUTAB LAPSI OSALEMA ROLLI- JA FANTAASIAMÄNGUDES

TEHNOLOOGIA ABIL ON VÕIMALIK TOETADA LAPSE SOTSIAALSEID OSKUSI, NT KUS SEADME ÜHINE JAGAMINE JA KOOS KASUTAMINE ARENDAB KOOSTÖÖOSKUST NII EAKAASLASTE KUI TÄISKASVANUTEGA

KVALITEETNE EKRAANIAEG VÕIB TOETADA LAPSE KIRJUTAMA ÕPPIMIST, SÕNAVARA ARENGUT JA NUMBRITE TUNDMIST - JUHUL KUI KASUTATAV RAKENDUS ON LAPSELE EAKOHANE, HÄSTI DISAINITUD JA TEHNOLOOGIA KASUTAMINE ON TÄISKASVANU POOLT JUHENDATUD

LAPSED VAJAVAD TÄISKASVANU JUHENDAMIST JA ABI, ET ERKAANIL NÄHTU NING KOGETU OLEKS NENDE JAOKS MÕISTETAV JA ARUSAADAV

Lapsed õpivad kõige tõhusamalt siis, kui vanemad reageerivad lapse tegevusele ekraanil kohe ja annavad talle tagasisidet

MEEDIAKASVATUS LASTEAIAS

SÕNA "MEEDIA" TÄHISTAB SISU JA VAHENDEID

SÕNA “KASVATUS” TÄHISTAB MEETODEID JA VÕTTEID, MIS AITAVAD MEEDIAGA EDUKALT TOIME TULLA

SISU JA VAHENDID

TRÜKITUD JA ELEKTROONILISED VAHENDID

raamat, ajakiri, ajaleht, tv, raadio, arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti ne.

NENDE SISU

pilt, uudised, reklaam, internet, tekstsõnumid, plakatid, salvestised, veebilehed, postitatavad trükised, mida saab erinevate sidevahendite abil edastada

MEEDIAKASVATUS EI OLE UUS PEDAGOOLINE SUUND, EGA METOODIKA

MEEDIAKASVATUS ON ÕPETUS, MIS AITAB (VASTUOLULIST INFORMATSIOONI SISALDVAT) MEEDIAT MÕISTMA ÕPPIDA

MEEDIAKASVATUS ka MEEDIAÕPETUS ing k media education on MEEDIA KOHTA ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE

EESMÄRGIGA MÕJUTADA LASTE MEEDIAKASUTUST JA HARJUTADA MEEDIAOSKUSI Seega võib öelda, et MEEDIAKASVATUS ON MEEDIA KOHTA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE

Meediakirjaoskus on ka MEEDIAPÄDEVUS, MEEDIAKOMPETENTSUS, ehk KOLMAS KIRJAOSKUS ing k media literacy

- Kriitiline ja teadlik suhtumine meedia poolt pakutavasse

- Oskus kasutada meediat teabe leidmiseks

- Oskus kasutada meediat oma eesmärkide saavutamiseks

VÕIME KASUTADA, ANALÜÜSIDA, LUUA JA EDASTADA MEEDIASÕNUMEID ERINEVAS VORMIS

võime tõlgendada, luua, väljendada, osaleda, kahtluse alla seada ja kasutada meediat valikuliselt nii enda kui ka ühistevajaduste rahuldamiseks

MEEDIAOSKUSED

- oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks;

- oskus lugeda erinevad meediatekste;

- oskus eristada ja tõlgendada erinevat meedia sisu;

- oskus käsitseda meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid;

- oskus väljendada end erinevate meediavahendite abil;

- oskus valida endale sobivad vahendid ja sisu;

- oskus hinnata ja analüüsida vastu võetud teavet ja meelelahutust;

- oskus olla meedia kaudu interaktsioonis ja tegutseda aktiivselt;

MEEDIAHARIDUS

MIKS MEEDIAHARIDUST VAJA ON?

MEEDIASISU LOOMINE

Appreciate

Credits:

Created with images by Ben White - "untitled image" • Erik Mclean - "untitled image" • Tanaphong Toochinda - "untitled image" • Shirota Yuri - "charming girl" • Olivier Bergeron - "Hand of man holding a smartphone displaying the Tik Tok application logo - " • Charlein Gracia - "untitled image" • Jelleke Vanooteghem - "Tactile Play" • Henley Design Studio - "baby minimal white background cake smash" • Nathan Dumlao - "untitled image" • Markus Spiske - "Minolta camera" • Heshan Perera - "Gopro, Samsung and Apple " • Markus Winkler - "Fake News" • Daniel von Appen - "untitled image" • Melyna Valle - "untitled image" • Annie Spratt - "Child playing on iPad" • Diego Passadori - "untitled image"