Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast peale, sest see põleb ilma töötlemiseta. Põlevkivi on Eesti rikkus ning on ainulaadne just selle poolest. Maailmas pole ühtegi teist riiiki, kus enamus elektrist toodetakse põlevkivist. Kõige edukamad aastat põlevkivi kaevandamisel olid just 90dad, kus oli seda rohkesti võtta ja polnud nii palju vaja kaevata just sügavusse kui laiusesse.

Turvas on tähtsuselt teine maavara Eestis. Suurimad tööstused on Pärnumaal, Tootsis ja Tartumaal. Rabad kuivendatakse kraavide abil, taimestik eemaldatakse, pind kuivab ja seda saab õhukese kihina maha freesida. Turvast toodetakse kuni 1 mln tonni aastas. Kõige olulisemad turba leiukohad on just sood, eriti kõrgsood. Kuna turvas hoiab vett, sellepärast ongi raba ümbrus niiske ning raba aina laieneb

4,3 % Eesti energiast toodavad tuulikud. Arvestades, kui tuuline võib olla juba Kesk - ja Lõuna Eestis, siis võib arvata, et tuuleparkide rajamine mereäärstele alade on mõistlik ning 4.3% võib muutuda mitmekordselt suuremaks.

Hüdroelekter on Eestis kasutu. Kuna meie jõgedes ei voola piisavalt võimsust, et see oleks tulus ning ära katta selle kulu mis kaasneb jaama ehitamisega. Hüdroelektriga on juhtiv riik USA, kuna nende tehnoloogia on piisavalt arenenud ning palju jõgesid mille võimsus on massiivne.

Tulevik

Ma usun, et Eesti lülitub ümber tuuleenergiale. Tuulikud ei mõjuta ka mingitmoodi kariloomade elu või lindude elu. Tuulikud on vaiksed ja ei sega kedagi, kui nad seal tiirlevad. Kui nad isegi kedagi segavad, siis on hea lahendus probleemile viia tuulikud maismaast kaguemale vette nagu on teinud Holland. Kuna Eestis on olemas tuul, mida kasutada just rannikute äärtel, lihtsalt on vaja rajada tuulepargid ja nad tööle panna.